Главная
Книги
Сериалы
Кино
Игры
Выберите социальную сеть, через которую хотите войти на сайт

зарубежная публицистика

[b]Организация ИГИЛ запрещена на территории РФ.[/b] Эта книга – шокирующий рассказ о десяти днях, проведенных немецким журналистом на территории, захваченной запрещенной в России террористической организацией «Исламское государство» (ИГИЛ, ИГ). Юрген Тоденхёфер стал первым западным журналистом, сумевшим выбраться оттуда живым. Все это время он буквально ходил по лезвию ножа, общаясь с боевиками, «чиновниками» и местным населением, скрываясь от американских беспилотников и бомб… С предельной честностью и беспристрастностью автор анализирует идеологию террористов. Составив психологические портреты боевиков, он выясняет, что заставило всех этих людей оставить семью, приличную работу, всю свою прежнюю жизнь – чтобы стать врагами человечества.
В 1853 году книга «12 лет рабства» всполошила американское общество, став предвестником гражданской войны. Через 160 лет она же вдохновила Стива МакКуина и Брэда Питта на создание киношедевра, получившего множество наград и признаний, включая Оскар-2014 как «Лучший фильм года». Что же касается самого Соломона Нортапа, для него книга стала исповедью о самом темном периоде его жизни. Периоде, когда отчаяние почти задушило надежду вырваться из цепей рабства и вернуть себе свободу и достоинство, которые у него отняли. Текст для перевода и иллюстрации заимствованы из оригинального издания 1855 года. Переводчик сохранил авторскую стилистику, которая демонстрирует, что Соломон Нортап был не только образованным, но и литературно одаренным человеком.
«188 дней и ночей» представляют для Вишневского, автора поразительных международных бестселлеров «Повторение судьбы» и «Одиночество в Сети», сборников «Любовница», «Мартина» и «Постель», очередной смелый эксперимент: книга написана в соавторстве, на два голоса. Он – популярный писатель, она – главный редактор женского журнала. Они пишут друг другу письма по электронной почте. Комментируя жизнь за окном, они обсуждают массу тем, она – как воинствующая феминистка, он – как мужчина, превозносящий женщин. Любовь, Бог, верность, старость, пластическая хирургия, гомосексуальность, виагра, порнография, литература, музыка – ничто не ускользает от их цепкого взгляда…
Как долго можно выжить в открытом море, без средств связи, еды и пресной воды? Неделю? Месяц? Год?… Опытный рыбак на акул Альваренга и его помощник 22-летний мексиканец Кордоба отправились ловить акул, но попали в жуткий шторм. Мотор вышел из строя, и их лодку унесло в открытый океан. Без еды, снастей и пресной воды им только и оставалось как дрейфовать на волнах и надеяться на чудо… А ровно через 438 дней жители атолла Эбон, входящего в состав Маршалловых островов и находящегося в 10 000 километров от Мексики, заметили рядом со своим жилищем худого мужчину в разодранной одежде и обросшего густой бородой… Эта история так поразительна, что некоторые до сих пор не верят в ее подлинность. Но правда порой оказывается гораздо невероятнее реальности.
5 Seconds of Summer – австралийская музыкальная панк-рок-группа, за короткий промежуток времени покорившая не только зеленый континент, но и весь мир. Основанный в 2011 году коллектив дважды принял участие в мировых турне One Direction в качестве группы разогрева, подписал контракт с американским лейблом Capitol Records, выпустил два студийных альбома и даже выступил с концертом в Москве летом 2017 года. Перед вами – автобиография одного из самых успешных музыкальных проектов последних лет.
Перед вами мемуары австрийца Карла Штайнера, который 20 лет провел на островах архипелага ГУЛАГ (Бутырка, Лефортово, Александровский централ, Соловки, «Норильлаг» и «Озерлаг»). Он начинал отбывать свой срок с сестрой Генриха Ягоды, заканчивал – с родственниками Лаврентия Берии, испытав все ужасы репрессий и политического насилия. «В тюрьмах НКВД, в ледовых пустынях Крайнего Севера, повсюду, где мои страдания превышали человеческую меру и границу терпения, я носил в себе одно-единственное желание – все это перенести и рассказать всему миру и, прежде всего, своим товарищам по партии и друзьям, о том, как мы эти ужасы пережили… Я редко пускался в анализ и комментарии событий. Я хотел прежде всего описать голые факты. А читатель пусть сам вершит свой суд».
Это самое необычное путешествие в мир Антуана де Сент-Экзюпери, которое когда-либо вам выпадало. Оно позволит вам вместе с автором «Маленького принца» пройти все 9 этапов его духовного перерождения – от осознания самого себя до двери в вечность, следуя двумя параллельными путями – «внешним» и «внутренним». «Внешний» путь проведет вас след в след по всем маршрутам пилота, беззаветно влюбленного в небо и едва не лишенного этой страсти; авантюриста-первооткрывателя, человека долга и чести. Путь «внутренний» отправит во вселенную страстей и испытаний величайшего романтика-гуманиста ХХ века, философа, проверявшего все свои выкладки прежде всего на себе. «Творчество Сент-Экзюпери не похоже на романы или истории – расплывчато-поэтические, но по сути пустые. Это эксперимент – нам предлагается жизненный опыт, боль и каждодневная борьба. Там нет места бездеятельному счастью или блаженному оптимизму, зато есть радость борьбы, а это – единственный путь, позволяющий найти свое место в жизни. Его опыт – это прежде всего боль, любовь, не вошедшая в привычку, блуждание практически на грани невозможного…»
Автор: Olev Remsu
Olen veendunud, et teadmised on kollektiivne vara. Siia raamatusse raiutud kirjaridades üritan oma teadmisi jagada. Mõned asjad siin maailmas vapustavad mind. Näiteks tuimus, ihnsus ja ahnus. Näiteks suhtumine õnnetuisse, ka õnnetuisse põgenikesse. Püüan siin sellist suhtumist lahata. Ma ei salli russofoobiat, mulle meeldib Venemaa. Siinses Venemaa-tsüklis jagan teadmisi ja kogemusi, mida olen seda riiki risti-põiki läbi käies korjanud. Surm on mind alati huvitanud. Mis see on? Kuidas sellesse suhtuvad eri rahvad? Surmgi on siin jutuks. Samuti rahvuslased ja võõraviha, alkohol ja anonüümsed kommentaatorid, Savisaar ja Jeesus, Putin ja Hitler ning teised tegijad. "Aja kirju" koondab Olev Remsu kirjutisi perioodilt 2000 – 2015.
Автор: Sergo Selder
Ja kui sa oled olemas, siis tee nii, et me saaksime sel nädalavahetusel koju!
Kaitseväes ei vabandata, vaid tegutsetakse!
Mis teeb poisikesest mehe? Võib-olla see, et mehed jagavad matsu ja ei mölise iga asja peale.
Ja kui sa oled olemas, siis tee nii, et me saaksime sel nädalavahetusel koju! Ajateenija tasuta kiri on minu päevaraamat, väike märkmik, mida ma ajateenijana kaheksa kuud järjest kogu aeg pükste vasakus küljetaskus kandsin ja mille sissekannetest enamus on kirjutatud väeosa peldikus suuremate väljaheitmiste kõrvalt. Nii et kui keegi minu kaasvõitlejatest kunagi mõtles, et mida see Selder seal kambris nii kaua sahmerdab, siis võib ta nüüd mõista, et ei olnud seal miskit salapärast ludistamist, vaid pesueht kirjatöö käimas. Kõik siin kirjutatu on tõesti toimunud. Autor.
Автор: Ivari Vee
Selle raamatu kaante vahele on kogutud 16 intervjuud Venemaa tuntud kultuuritegelaste, nagu Sergei Lukjanenko («Öine vahtkond» ja «Päevane vahtkond» ilmunud ka eesti keeles), Karen Žahnazarov (režissöör ja Mosfilmi direktor) ning teised, ajaloolaste, majandusteadlaste, politoloogide ja ajakirjanikega.
Автор: Aaron Hotchner
Juunis 1961 külastas A. E. Hotchner St Mary haigla psühhiaatriaosakonnas oma vana sõpra Ernest Hemingwayd. See jäi nende viimaseks kohtumiseks: mõne nädala pärast lasti kirjanik koju, kus ta võttis endalt elu. Sellest viimasest vestlusest sai ühtlasi lõpp-peatükk loole, mida kirjanik oli jutustanud peaaegu kümne aasta vältel. Aastate jooksul oli Hemingway talle omasel pragmaatilisel moel rääkinud Hotchnerile üksikasjalikult nii oma afäärist, mis hävitas tema esimese abielu, romantilistest Pariisi-aastatest kui ka sellest, kuidas ta jäi ilma Hadleyst – naisest, keda võis aimata pea kõikides Hemingway loodud kirjanduslikes naistegelaskujudes ja keda ta otsis taga kogu ülejäänud elu. Juttu tuli ka seiklustest, mis tegid kirjaniku legendaarseks – sellest, kuidas ta jumalakojas impotentsusest vabanes, Aafrika metsades lennuõnnetuse läbi elas ning mõne aja pärast välja ilmus, ühes käes punt banaane ja teises pudel džinni, kuidas F. Scott Fitzgerald talle armuasjus nõu andis ning ta Josephine Bakeriga öösel šampanjat jõi. Lõbusate seikade kõrval pajatas kirjanik ka oma inimlikest eksimustest ja elust pärast kaotatud armastust. E. Hotchneri mälestusteraamatus „Armunud Hemingway“ näeme unustamatut maailmakirjanduse suurkuju sellisena, nagu tundsid teda vaid vähesed. Ameerika kirjanik ja ajakirjanik Aaron Edward Hotchner oli Ernest Hemingway kauaaegne sõber. Mõni aasta pärast suure kirjaniku surma kirjutas ta raamatu „Papa Hemingway” (e.k 2002), mis põhines diktofoniga salvestatud ja märkmikutesse ümberkirjutatud vestlustel. Kuna advokaatide arvates oli käsikirjas liiga palju plahvatusohtlikku materjali, siis ilmus raamat tugevasti kärbituna. Hotchner hoidis aga kõik välja praagitud tekstid alles ja lisas neile veel hulga uusi. Pärast seda, kui tema sõbra kohta käivad FBI salastatud materjalid avalikkusele kättesaadavaks tehti, otsustas ka Hotchner oma salajas hoitud mälestused avaldada.
Автор: Evelin Kivimaa
See on aus raamat, kus Kuku – nagu teda kutsutakse – räägib avameelselt kõigest. Loomulikult neist rohkem kui 40 filmirollist, millega ta on keevitanud ennast heleda leegiga Eesti filmiajalukku. Ent ka paabulinnusabana kirevast eraelust, kuhu kuuluvad kaks lahutatud abielu, neli last kolme naisega ja palju kooselusid. “Ma olen oma elu alustanud umbes 20 korda uuesti, nullist pihta,” ütleb Kuku, kes joomatsüklite kiuste tõuseb ikka ja jälle tuhast nagu fööniks. Elulooraamatus räägivad Kukust 20 inimest: lisaks peategelasele endale ka temaga koos töötanud näitlejad ja režissöörid, kursusekaaslased lavakunstikateedrist, elukaaslane, eksabikaasad jpt.
Автор: Heather Morris
Tõsielul põhinev „Auschwitzi tätoveerija“ räägib mehest, kes seisis holokausti ühe kõige jõulisema sümboli – vangide käsivartele tätoveeritud numbrite – taga. Slovakkiast pärit Lale Sokolov määrati Auschwitzis tätoveerijaks ja ta oli sunnitud päev päeva järel kustutamatu tindiga kaasvangide kehasid märgistama, mis inimesed vaid numbrikombinatsioonideks taandas. Lale taipas peagi, et ametikohaga kaasneb teatav vabadus. Ta kasutas laagriosade vahel liikumise võimalust, et mõrvatutelt pärinevaid kalliskive ja raha toidu vastu vahetada ning teisi hinges hoida. Vahelejäämise korral oleks ta tapetud, kuid risk tasus end ära, tema hangitud toidupalad päästsid paljusid. Lale mõistis selgelt, mis teda ja ta kaasvange ootab, kuid otsustas teha kõik, et põrgust eluga välja tulla. Mitte lihtsalt ellu jääda, vaid väljuda sellest puhta südametunnistusega ja häbita.
Эта книга Кена Дженнингса, американского программиста и 74-кратного победителя популярной телевизионной викторины Jeopardy! автобиографична. На примере собственной жизни автор раскрывает закулисье американских телеигр и исследует историю и современность интеллектуальных игр в Америке. Но в первую очередь книга не о нем самом, а о великом феномене тривии. В русском языке нет аналога этого слова, зато сам феномен давно и хорошо знаком. Тривия – это любой интересный, нетривиальный факт, и вопрос, написанный по этому факту, и игра в вопросы и ответы, построенная на интересных фактах. Все вместе. Поэтому книга – для людей любопытных. А раз любопытство лежит в основе почти всех представлений человека о мире, то она еще и для людей, стремящихся к знаниям. То есть не только для тех, кто ценит знания как результат, но и для тех, кому нравится сам процесс их приобретения.
Автор: Rory Carroll
Hugo Chavez oli fenomen. Teda on võrreldud Napoleoni, Nasseri, Peroni, Castroga, aga tegelikult pole keegi neist nagu Chavez. Ta valiti demokraatlikult, valitses nagu monarh ning tekitas ühtviisi imetlust ja põlgust. Kuidas õnnestus tol autokraadil ära võluda mitte ainult terve rahvas vaid ka suur osa maailma avalikkusest? Kuidas suutis ta inimesed nagu käsu peale naerma või nutma või maruliselt aplodeerima panna? Ja kuidas õnnestus Chavezil võimule jääda hoolimata sellest, et Venezuela tema käe all kokku varises? Kui ta 1999. aastal võimule tõusis, lubas ta demokraatlikku revolutsiooni, mis pidi tema kodumaad tundmatuseni muutma. Nii Venezuelas kui mujal Ladina-Ameerikas muutuski karismaatiline Chavez vaeste lootuse ja vabaduse sümboliks. Tegelikkuses aga läks riik presidendi raudsesse haardesse, valitsuse poliitilised vastaseid vangistati või saadeti riigist välja, samal ajal semutseti kõigi maailma diktaatoritega alates Castrost lõpetades Ahmadinedžadiga. Tulusa naftaäri riigistamise taustal varisesid kokku avalikud teenused ja lakkas olemast kesklass… Seda kõike saatmas Chavezi lõputud ülesastumised meedias, näiteks alatasa eetris olevas telesaates “Alo Presidente!”.
Автор: Michael Haag
Durrellide perekonnale on andnud surematuse Gerald Durrelli raamat „Minu pere ja muud loomad“ ja ITV poolt selle põhjal loodud teleseriaal „Durrellid“. Aga mis elu elasid Durrellid tegelikult? Miks nad üldse Korfule läksid ja mis sai neist pärast saarelt lahkumist? Durrellide perekonna tegelik lugu on niisama üllatav ja köitev kui Gerry raamatud, ja Michael Haag, kes perekonnaga isiklikult kokku puutus, sobib seda ideaalselt jutustama. Ta võtab seejuures aluseks päevikud, kirjavahetuse ja avaldamata autobiograafilised katked. „Durrellid Korful“ kirjeldab perekonna elu Indias ning neid kõigepealt Inglismaale ja seejärel Kreekasse viinud kriisi. Selles on juttu ehedatest tegelaskujudest, kellega nad Korful kohtusid – bioloog Theodores, taksojuht Spiro Halikiopoulos ja sunnitööline Kostis –, ja Ameerika kirjaniku Henry Milleri külaskäigust. Haag kirjeldab lugejale ka seda, kuidas Durrellid Korfult lahkusid, unustamata Margo ja Larry viimasel hetkel aset leidnud sõja jalust pagemist. Pikk ja põhjalik epiloog annab ülevaate Larry kujunemisest maailmakuulsaks romaanikirjanikuks ja sellest, kuidas Gerryst sai loodusteadlane ja ohustatud liikide kaitsja. Juttu tuleb ka ülejäänud perekonna, nende sõprade ja muude loomade käekäigust. Raamatu illustreerimiseks on kasutatud Gerald Durrelli arhiivist pärit perekonnapilte, paljud neist jõuavad avalikkuse ette esimest korda. „Durrellide perekonna tõeline lugu on köitev – Haag kirjeldab vaimustavalt nende teekonda sõjaeelsel Korful, Inglismaal ja Indias.“ Simon Nye, stsenarist, ITV „Durrellid“.
Автор: Andres Raid
On sündmusi millest Eesti ajalugu vaikib, aga selles raamatus kirjutatakse. "Karvaste pehmete kaantega raamat on ohumärk. “Eesti intiimne saladus” on aga välisele glamuurile ja pehmole vaatama tubli tükk, mis räägib kahest põhilisest asjast, need on eestlaste ülemvõim läbi ajaloo ja seksist… selle teadmise ja rahvusliku uhkusega võime me südamerahus edasi elada, oleme ikka globaalselt päris kõvad. Ja kui me hetkel polegi väärt muud kui kreeklaste saapapaelu siduma, siis meie naised on ikkagi absoluutne tipptase" (:)kivisildnik Eesti Ekspressis
Автор: Sulev Vedler
Nõukogude aja lõppedes jäi Venemaa ilma suurematest sadamatest Läänemere ääres. Venelastel puudusid moodsad terminalid, mille kaudu vedada välja naftat ja naftatooteid. See andis suurepärase uue ärivõimaluse Tallinnale, mis oli säranud transiitkaubanduse keskusena eriti võimsalt Hansa Liidu ajal. Keskaegse Tallinna tähtsaim kaup oli sool, tänapäevane Tallinn teenib musta kulla ehk nafta ja naftatoodete pealt. Eestit läbiv naftatransiit algas Tallinnas Koplis asunud kalasadama naftabaasist. Esimese kaasaegse terminali ehitas aga Muuga sadamasse Pakterminal. Tema juhist Aadu Luukasest kujunes Eesti transiidiäri ja kohalike suurettevõtjate liider. Peagi algas naftatransiit ka Paldiski ja Sillamäe kaudu. Lääne kapitali kõrval sisenes ärisse üha jõudsamalt Vene kapital. XXI sajandi alguseks andis naftatransiit juba nii suure osa Tallinna Sadama tulust, et poliitikud ja äriringkonnad hakkasid muretsema, mis juhtub siis, kui õitseng peaks hääbuma. See raamat räägib ühe Läänemere-äärse väikese maa edukama ja olulisema majandusharu loo koos selle tõusude ja mõõnadega, keerulise tausta ja vastuoludega, emotsioonide, võitude ja kaotustega.
Автор: Hillar Palamets
Hillar Palametsa poolt kirjutatud ja Toomas Kiho poolt toimetatud Eesti Vabadussõja loos on vaatluse all neli murrangulist aastat nii Euroopa kui Eesti ajaloos: 1917, 1918, 1919 ja mingil määral ka 1920. aasta algus. Enamik lugusid tugineb dokumentidele, osavõtjate mälestustele, tolleaegses ajakirjanduses avaldatule. Need on lood mis on kohati ratsionaalsed, kohati emotsionaalsed kirjeldused toimunust. Igal juhul teaberohke lugemine/kuulamine kõigile, kes tahavad lähemat ja ilmekamat teavet nendest Eesti riigi ja rahva pöördelistest aegadest.
Автор: Marti Uibo
Värvikas ja humoorikas tagasivaade nõukaaega, kus poeletid olid tühjad, valitses defitsiit ja talongimajandus. Vana Tallinna liköör oli „kõva valuuta“ ja vajalikke asju tuli hankida tutvuste kaudu. Sel ajal oli hinnatud ametimees varustaja, kes kasvõi läbi tule ja vee kõik tööks vajalikud materjalid kohale pidi toimetama. Elukogenud varustaja muhedad memuaarid varustamise „peenest kunstist“ ja nõukaaja groteskidest.
Автор: Vahur Kersna
„Seitse aastat tagasi olnuksin väga tänulik, kui taevas oleks avanenud ning ingel ulatanud mulle selle raamatu. Aga nii ei juhtunud. See raamat tuli mul endal ära kirjutada.“ Vahur Kersna
Автор: Stefan Zweig
„Eilne maailm“ on nimeka austria kirjaniku Stefan Zweigi viimane teos, 1944. aastal ilmunud mälestusteraamat, mis õhkab taga Austria kodanlikku idülli ja õitsvat kultuuri – seda kohvikute ja häärberite, Klimti ja Straussi, luuleõhtute, Burgtheateri ja šampanjaklaasidega palistatud maailma, mille kõigepealt lõi puruks Esimene, ja siis Teine maailmasõda. Raamatu on tõlkinud Jaan Kross ning eesti keeles ilmus see esmakordselt 1988. aastal. Eesti keelde on Zweigi arvukatest teostest tõlgitud ligi paarkümmend novelli ja biograafiat.
Автор: Olev Remsu
Harry Männil (1920-2010) oli vastuolulise kuulsusega mees, kes mingil hetkel võis olla üks tuntumaid ja mõjuvõimsamaid eestlasi. Maailmasõja ajal Skandinaavia kaudu Lõuna-Ameerikasse jõudnud Männil seadis end sisse Venetsueelas, kus lõi arvestatava äriimpeeriumi. Milline oli Männil tegelikult? Olev Remsul oli tänu isiklikule tutvusele võimalik peategelasega põhjalikumalt vestelda ning saada temalt materjale, mis annavad hea ülevaate kirju elukäiguga mehest, kes jõudis töötada Saksa okupatsiooni ajal Poliitilises Politseis, ehitada Lõuna-Ameerikas üles suured firmad, koguda nii raha, kunsti kui ka vaenlasi. See raamat ei ole kiidulaul peategelasele ega tema ristilöömine sõjaaegse tegevuse pärast. See on lugu ühest vastuolulise kuulsuse ja kirju elukäiguga mehest.
Автор: Valentine Nõlvak
Nende mälestuste kirjapanija sündis 1914. aastal Pihkvas riigiametniku perekonnas. Pärast punaste võimuletulekut Venemaal põgenes perekond Eestisse. Valentine oli alles nelja-aastane, kui ta ema haigeks jäi ja suri. Isa abiellus uuesti, mõne aja pärast haigestus temagi raskesti ja varsti jäid pere kolm last ka ilma isata. Mõneks ajaks sattusid nad võõrasema meelevalla alla, peagi lahkus aga elust ka võõrasema ning saatus pillutas õed-vennad mööda ilma laiali. Valentine elutee viis ta Saksi ja hiljem Muraste lastekodusse, sealt edasi Tallinna kooli, tallu kasulapseks, uuesti lastekodusse ja siis Saku majanduskooli. Pärast kooli lõpetamist algas iseseisev elu – töötamine ja tööotsingud nii maal kui linnas. Tööpuudus oli suur ja ajad rasked, eriti varata ja sugulasteta noore inimese jaoks. Kuid Valentine oli ellujääja – ta oli lahtiste töökätega, erksa loomingulise vaimuga, vankumatu õiglustundega ja söakas, paiguti suisa hulljulge. See aitas tal alati edasi minna, hoolimata kõigist ränkadest katsumustest. Elujulgus, leidlikkus, töökus ja õiglane meel olid talle toeks nii Siberi vangilaagris, kuhu ta valekaebuse põhjal sattus, kui ka pärast Siberist tagasitulekut; Eestis tuli ju jälle nullist alustada, 1950. aastad olid aga teadagi karmid ajad, veel palju karmimad, kui Valentine noorusajal.
Автор: Ashlee Vance
ELON MUSK ON MEIE AJA KÕIGE HULLJULGEM ETTEVÕTJA Ajaloos leidub vähe ettevõtjaid, kellel oleks sama geniaalne visioon ja tegutsemistung. Musk, kes on kui tänapäevane kombinatsioon Thomas Edisonist, Henry Fordist, Howard Hughesist ja Steve Jobsist, on rajanud nii PayPali, Tesla Motorsi, SpaceXi kui ka SolarCity. Kõik need ettevõtted on raputanud äri- ja tööstusringkondi, kujundavad tulevikku ja on muutmas ulmet tegelikkuseks. Kogenud tehnoloogiaajakirjanik Ashlee Vance pakub seninägematu pilguheidu tolle Silicon Valley hulljulgeima ärimehe elule ja tegemistele. Tänu autori eksklusiivsele juurdepääsule nii Muskile endale, tema perele kui ka sõpradele, jälgib raamat peategelase teekonda alates raskest lapsepõlvest Lõuna-Aafrikas kuni tõusmiseni maailma äritippude sekka.Vance vestles ligi kolmesaja inimesega. Tulemuseks on erakordne lugu pöörastest ja maailma muutvatest ettevõtmistest ning portree keeruka iseloomuga mehest, kes on uuendanud tööstust ja süstinud sellesse innovatsiooni – ning kogunud ka hulgaliselt vaenlasi. 1992. aastal saabus Elon Musk lennukatest ambitsioonidest kannustatud immigrandina USAsse, valmis ellu viima oma metsikumaid unistusi. Sellest ajast peale on Muski Ameerika mägedena kulgenud tee toonud talle meeletu edu kõrval ka sügavaid pettumusi. Pärast rasket eluetappi, kui mees PayPalist lahkuma sunniti, samal ajal kui ta pidas võitlust eluohtliku malaariaga ja leinas vastsündinud poega, jättis Musk Silicon Valley ja siirdus Los Angelesse. Järgnevatel aastatel kulutas ta sõprade hämmastuseks kogu Paypali müügist teenitud varanduse elektriautode ja kosmosesüstikute väljatöötamisele. 2012. aastaks oli Musk suutnud hakkama saada ühe suurejoonelisema taastumisega ärimaailma ajaloos: nii Tesla, SpaceX kui ka SolarCity olid saavutanud võrreldamatu edu ja Muski netoväärtus kerkis enam kui 5 miljardi dollarini. Ajal, mil paljud ettevõtted on keskendunud pigem kerge raha jahtimisele kui julgete riskide võtmisele ja uute radikaalsete tehnoloogiate rakendamisele, paistab Musk silma ainsa ärimehena, kellel jätkub piisavalt visiooni ja dünaamilisust, et teha revolutsiooni korraga koguni kolmes tööstusharus. See raamat on suurepärane ja põhjalik uurimus sellest, mida tähendab Muski karjäär tehnoloogiatööstusele, milles parasjagu käivad suured muutused, ning osundab, kui uskumatuks võib käesolev sajand kujuneda. ASHLEE VANCE on üks olulisemaid tehnoloogia teemadel kirjutavaid autoreid. Kirjutanud aastaid New York Timesile Silicon Valleys ja tehnoloogiatööstuses toimuvast, siirdus Vance tööle ajakirja Bloomberg Businessweek, kus ta on avaldanud kümneid kaanelugusid ja reportaaže teemadel alates küberspionaažist kuni DNA sekveneerimise ja kosmoseuuringuteni.
Автор: Kirsti Vainküla
Ervin Abel ütles kaheksa kuud enne surma: Minu saatus on olnud õnnelik. Mul pole olnud tegevusetust. Selleks ajaks oli ta teinud viimased 17 aastat peaaegu puhkamata estraadikunsti. Kui ta polnud laval, siis esines ta raadios või televisioonis. Või viibis tähtsal koosolekul. Praegu öeldakse temasuguste kohta: töönarkomaan. Ta soovis olla publikule kergesti mõistetav. Sama eesmärk on raamatul, kus Ervin Abelit meenutab poolsada inimest.
"Raamatus “Estonia inimesed. 20 aastat pärast laevahukku” räägivad oma loo inimesed, kes katastroofist tahtejõu ja ime läbi eluga pääsesid ja kes oma lähedase või lähedased kaotasid. Kuna suurõnnetusest on möödas kakskümmend aastat, on siin ka ülevaade, mis tol ööl laevas ja laevaga juhtus, kuidas toimusid päästetööd, kuidas õnnetuse järel tegid oma tööd uurimiskomisjoni liikmed, politseiuurijad, psühholoogid ja vaimulikud. Loodetavasti on raamat väikesekski toeks kõigile neile, keda tabab õnnetus, mure või lein. See ei ole lootusetuse, vaid edasielamise raamat. „Lootus, et täna või homme on see päev, kus ta koju tuleb, aitas kindlasti elada… Ja kolm aastat säilis väikegi lootus koju tulles teda eest leida.” – Sille Herma
Автор: Mario Eskovars
FRANCISKS. Lūgšanu spēks ir stāsts par lēnprātīgu cilvēku, kurš kļuvis par vienu no ietekmīgākajiem un varenākajiem cilvēkiem pasaulē. Vai šis beidzot būs katoļu pavasaris, kas iestājies pēc ārkārtīgi ilgās ziemas? Pāvests Francisks ir askētisks un vienkāršs, ieguvis labu teoloģisko izglītību. Nenogurstoši cīnīdamies pret nabadzību un marginalizāciju, viņš ir kā cerību zvaigzne daudziem trūcīgajiem un citiem dzīves pabērniem.
Автор: Gerd Kanter
Minu kodukandis Vigalas öeldakse: üle madala aia oskab astuda igaüks. Mulle pole madalad aiad kunagi sobinud. Mul on alati olnud nii, et kui on eesmärk, siis ikka suur. Olen kogu aeg tahtnud kaugemale ja kaugemale, rohkem ja rohkem. Võib-olla on see kõrvaltvaatajatele isegi naljakas tundunud, aga ma pole sellest eriti hoolinud. Gerd Kanter
Грейс Коддингтон называют самым влиятельным в мире фэшн-редактором и абсолютно лучшим стилистом. «Без нее Vogue не был бы библией индустрии моды и стиля», – считает журнал Time. «Грейс – гениальна. Никто не чувствует направление развития моды лучше нее… Я была на седьмом небе, когда она присоединилась к нашей команде», – это слова Анны Винтур, главного редактора Vogue, самой влиятельной фигуры сегодняшнего мира моды. В автобиографии Грейс откровенно и остроумно рассказывает о своей жизни, более полувека неразрывно связанной с модой. Она знакомит читателя с всемирно известными дизайнерами, фотографами, стилистами и моделями, звездами музыки и кино, делает его свидетелем уникальных событий, которыми так богата ее яркая карьера. С подкупающей искренностью Грейс пишет о глубоко личном – автомобильной аварии, поставившей крест на ее модельной карьере, о двух замужествах, смерти сестры Розмари, дружбе с главным редактором Harper’s Bazaar Лиз Тилберис, романе длиной в тридцать лет с Дидье Малижем… И, конечно же, о непростых, но творчески плодотворных отношениях с Анной Винтур, которые и после двадцати лет их совместной работы продолжают интриговать мир глянца.
Автор: Heinz Valk
"Ühtlase ilusa käekirjaga, imepeene tindipliiatsiga on paksu nahkkaantega kladesse kirjutatud üks lugu. Koletust pommiraginast sõjaaegses Gattšinas; kodusest praeliha-lõhnast Virumaa rehetoas; kibedast puudusest sõjajärgses Tallinnas. See on läbielatud ajalugu, mille on oma lastelaste jaoks paeluvalt taaselustanud üks siitkandi säravamaid vanamehi – Heinz Valk."
Из серии: Израиль
Активист борьбы за эмиграцию советских евреев, соратник академика Сахарова по демократическому движению в СССР, политзаключенный, израильский министр Натан Щаранский выпустил свою третью книгу, которая развивает и дополняет идеи, высказанные в его предыдущей книге «В защиту демократии». Если та, как явствует из названия, была посвящена доказательству преимуществ демократической формы правления, то теперь автор постулирует недостаточность «голой» демократии – только опираясь на идентичность, культурную, национальную, религиозную, демократия становится силой, способной преобразить мир к лучшему. «Я написал эту книгу в защиту identity. Я написал ее, чтобы разъяснить, почему identity не только никак не враждебна демократии, а напротив, необходима для сохранения ее. Я написал эту книгу, стремясь разъяснить, почему для здоровья общества и для обеспечения мира на земле необходимо, чтобы identity держалась в рамках демократии, а демократия была привязана к земле узами identity. Identity без демократии способна стать фундаменталистской и тоталитарной. Демократия же без identity может превратиться в поверхностную и лишенную смысла», – поясняет замысел своей книги автор.
"Igor Mangi elulooraamat ei ole elulooraamat selle traditsioonilises tähenduses. Selles on küll kirjas Eesti kuulsaima astroloogi Igor Mangi maagiline ja värvikas elukäik ning kujunemislugu, aga samavõrd on see astroloogiaõpik, pärast mille läbilugemist on igaüks varustatud tööriistadega, mille abil oma isiklikku sünnikaarti tõlgendada ja enda olemust tunnetada. Raamatu viimane osa sisaldab müstikust ja romantikust astroloogi mõtisklusi. „See raamat saab huvi pakkuda eelkõige neile, kes oskavad mõelda tõeliselt, see tähendab kõrgetes kategooriates. Nii inimese kui ka kogu ühiskonna eesmärk on teadvuse avardamine, kuna teadvus on kõige tähtsam ja vastutusrikkam osa inimpsüühikast. Teadvus on psüühika kaudu seotud lõpmatusega, mis pole midagi muud kui info-ookean, isegi rohkem kui ookean, kuna tegemist on lõpmatusega. Psüühikat võib nimetada ka hingeks. Iga inimese mina on kordumatu, unikaalne, aga see on alati seesama mina, lihtsalt erinevates olukordades.“ Igor Mang
Автор: Allan Vainola
Muusik Allan Vainola teeb raamatus „Inventuur“ oma elust ja ajastust omalaadse inventuuri, meenutades sündmusi, mis jäävad põhiliselt aastaisse 1980-2001. See ei ole ajajärgu täpne dokument, pigem on kirjas eredamad sähvatused, mis on ajaproovile vastu pidanud. Punk ja nõukogude aeg; muretu kulgemine kuldses kolmnurgas Moskva, Varblane, Pegasus; Vennaskond, Metro Luminal, Sõpruse Puiestee ja teised bändid; hullumaja ja põgenemine Soome; seiklused Venemaal ja armastus. Autor on köitvalt portreteerinud ka omaaegseid värvikaid tegelasi, kellest nii mõnegi saatus oli traagiline. Toimetajad: Sirje Maasikamäe, Peeter Helme
Автор: Enn Soosaar
Enn Soosaar (1937–2010) oli eesti tõlkija, kriitik ja publitsist, president Lennart Meri hea sõber ja nõuandja. Tema isa Albert Soosaar (1906–1995) oli Hageri ja Tallinna Jaani koguduse õpetaja. „Isa ja aeg” ilmus esimest korda Loomingu Raamatukogus 2007. aasta viiendas numbris ning sel oli ebatavaline lugejamenu. Autori perekonnaloole tuginev mõtisklus käsitleb vanaisa, isa ja poja elu kaudu Eesti XX sajandi ajalugu, pannes lugeja endaga kaasa kulgema ja -mõtlema. Käesolev väljaanne sisaldab ka temaatilist fotomaterjali. See oli sügaval nõukogude ajal. Isa oli sattunud nägema kellegi eestikeelse tippkommunisti – ma ei mäleta enam, kelle – ateistlikku targutust teemal, kuidas usk on oopium rahvale ja et kui vanakesed, kes ei saanud kodanlikul ajal korralikku haridust, on siit ilmast lahkunud, ei tule keegi enam kirikusse. Uus sugupõlv muudab arhitektuurija kunstiväärtuslikud kultusehooned muuseumideks, kontserdisaalideks, spordihallideks; väheväärtuslik religioosne risustus kaob Nõukogude Eesti kultuurimaastikult. Isa muigas talle iseloomulikku muigamist ja ütles siis: „Ühel päeval tulevad needsamad tänased kommud kirikusse ja võtavad kogudusekojas istet esimestel pinkidel.” See ei olnud isegi ennustus.
Автор: Peeter Volkonski
Miks just raamat? 40. sünnipäeva puhul korraldas Peeter Volkonski Illegaardi kohvikus näituse “Minu ja minu sõprade asjad”, mis on nüüdseks unustusehõlma vajunud. 50. sünnipäeva puhul korraldas ta Vanemuise kontserdimajas kontserdi, mis jäi tehnilise apsu pärast linti võtmata. Niisiis mõtles ta, et 55.sünnipäeva puhul võiks olla raamat, sest raamat jääb kusagil ikka alles, näiteks Ameerika Ühendriikide Kongressi Raamatukogus, kus on tallel isegi kõik “Harju Elu” numbrid. Miks selline pealkiri? Peeter Volkonski sobras vanades paberites, leidis mõne loo, mis kunagi ammu isegi avaldatud, mõne, mida kunagi esitatud ja mõne, millest ta isegi ei aimanud, et see veel alles on. Seejärel istus ta tugitooli, kirjutas ruudulisse kaustikusse mõne pildi juurde ja pani kõik kokku. Sai paras kompott. Ja kuna kõike selle komponente ühendavad kaaned, siis ei mõistnud ta paremat pealkirja välja mõelda, kui selle raamatu rahvusvaheline number.
Автор: Andrus Kivirähk
"Vabariigi Valvuri Ivan Orava nimi on tuntud igale eestlasele. Käesolev mälestuste täiendatud trükk ilmub Orava 100. juubeli puhul. Nagu ikka, sekkub Orav karmilt ja selgesõnaliselt kõikjal, kus viga näeb laita. Lisaks on raamatus ka varem ilmumata näidend ""Orav ja Meri""."
Автор: Lea Lion
"Lea Dali Lioni raamatus „Joonista valgus“ on nii karmi reaalsust kui kaunist sügavat vaimsust. Lea kirjeldab detailselt keemiaraviga seotud vaevustest ja samal ajal toimuvatest vaimsetest õppetundidest ning kogemustest nähtamatu maailmaga, mida ta nimetab pärismaailmaks. Lea kirjutas selle raamatu ise, sest kolm eelmist katset kahelt kirjastuselt ei olnud universumi poolt määratud teoks saama. „Mulle anti ülevaltpoolt mõista, et pean raamatu ise kirjutama nii, nagu mina tunnen, et on õige. Nii ma siis alustasingi selle kirjapanemist teadmata, et minu elu kisub kohe varsti pööraselt huvitavaks. Justkui selleks, et raamat ikka piisavalt põnev tuleks. Minuga on juhtunud uskumatuid lugusid ja osa neist on põimitud ka sellesse raamatusse. Pärast seda, kui andsin avalikkusele teada, et olen põdenud haigust nimega vähk ja läbi teinud nii keemiaravi, operatsiooni kui kiiritusravi, hakkasin suurel hulgal kirju saama. Iga kirja taga seisis keegi õnnetu, kel parasjagu mõni raske haigus või muu talumatu mure. Kuna mind oli ainult üks, hädalisi aga palju, sain varsti aru, et kõigile neile eraldi pole mul võimalik vastata. Seega panin raamatusse kirja ka kogu informatsiooni, kuidas mina end aitama õppisin ja milliseid tehnikaid kasutasin. Mis aga minu jaoks selles raamatus kõige tähtsam on? Ma proovin iseenda najal näidata, et igal olukorral on mitu erinevat nägu ja meil endal on alati võimalus valida, milliste nägudega olukordi me oma elus näha soovime. Et ka valu võib ilus olla, kui me teda päriselt tundma õpime. Ja et maailm on geniaalselt üles ehitatud ja töötab tervikuna kui õlitatult. Meil ei jää üle muud kui protsessi ilu nautida.“ „Joonista valgus“ on ka Lea laul, mis on talle erilise tähtsusega. Tal oli seljataga kaheksakuune raviprotsess ning ta polnud ammu midagi loonud. Ja siis ühel ööl see tuli… „Lõpetasin viie paiku hommikul, just siis, kui kurjus magab. Tõmbasin demo Ipod´i, et koos selle kauni lauluga, klapid peas, voodisse ronida ja uinuda.“
Автор: Jüri Vilms
Jüri Vilms oli 1917.a. populaarseim kuju. Suurepärane kõneleja ja väsimatu ajakirjanik selle sõna paremas mõttes; täis noorustuld ja hoogu, kuid küllalt tasakaalukas; kui inimene – elurõõmus ja armastusväärne, pikakasvuline ja imposantne – niisugune püsib ta mälestustes ja on läinud ajalukku. Raamatusse on kogutud selle populaarse kuju trükivalgust näinud protestikirjad, seaduste seletamised ja muud artiklid.
Автор: Irena Wiley
Poolatarist kunstniku Irena Baruch Wiley (1906–1972) elusaatus oli kirju ja huvitav. Abiellunud 1934. aastal Ameerika diplomaadi John Cooper Wiley´ga (1893–1967), sattus ta mehe ameti tõttu maailma eri paigusse, üks põnevam kui teine. Wiley´del tuli elada ja töötada Stalini-aegsel Venemaal, Anschlussi-eelses ja aegses Austrias, Salazari-aegses Portugalis, Colombias, Panamas, Iraanis, lisaks reisid teistessegi riikidesse. Meile, eestlastele, on oluline tõsiasi, et aastail 1938–1940 oli Wiley Ameerika saadik Eestis (mida ta nimetab naeratavaks maaks) ja Lätis. Nõnda olid Wiley´d nii nende kahe Balti riigi sõjaeelse eluolu kui ka hilisema annekteerimise tunnistajaiks. Sellest kõigest ja paljust muustki jutustab Irena Wiley oma mälestusteraamatus „Kahekümne aastaga ümber maailma“. Diplomaadi naisena teab ta rääkida poliitikast, kunstnikuna näeb aga ka iga maa elu emotsionaalsemat, maalilisemat, inimlikumat poolt.
Автор: Andres Laasik
Selle raamatu kirjutamine algas 2007. aasta hilissuvel. Autor ja Kaljo Kiisk kohtusid, arutasid raamatu kondikava, otsisid üheskoos vastuseid mõnele selleks ajaks kerkinud küsimusele. Kuid öelda, et raamat on kirjutatud autori ja Kaljo Kiisa koostöös, oleks vale, sest 20. septembril 2007 läks filmilavastaja ja näitleja manalateele. Kaljo Kiisa jälg Eesti filmikunstis on tohutu, lavastajana jõudis ta teha rohkem mängufilme kui keegi teine. Paljud ta filmid on saanud osaks meie rahvusliku filmograafia kullafondist. Kaljo Kiisa panus teatrisse on oluline ja tipnes näitleja aastapreemiaga. Kiisk jõudis teha ka märkimisväärse poliitikukarjääri, jõudes tähtsatesse valitavatesse ametitesse nii Nõukogude Eestis kui ka taastatud Eesti Vabariigis. Kaljo Kiisa mängitud rollide, lavastatud filmide ja avalikkuses väljaöeldud sõnavõttude kaudu on tekkinud temast ettekujutus kui muhedast ja heatahtlikust inimesest, kelles on südamlikkust ja hingesoojust. See mulje ei ole petlik, kuid ei ole ka ammendav. Kaljo Kiisa elus oli palju võitlemist oma loomingu eest, enese eest seismist ja ka ebaõnnestumisi, millest teatakse vähem. See raamat püüab rääkida kõigest. Nii nagu Kaljo Kiisk pidas õigeks siis, kui töö selle raamatu kallal oli alles alustamise järgus. Andres Laasik
Pankrottimine kui uue aja hobusevargus Sisukirjeldus: See raamat on tervitus pankrotimeister Rein Kilgile tema ustavatelt töötajatelt. Kuidas alluvad kohtu ja politsei kätte jätta ja ise puhtalt pääseda.
Автор: Franz Werfel
Gabrielis Bagratianas su žmona Žiuljete ir sūnumi Stefanu 1915-ųjų pavasarį grįžta į gimtąjį kaimą Musa Dago papėdėje. Gabrielis – turkų kariuomenės atsargos karininkas – Antiochijoje aplanko keletą pažįstamų, nueina į krašto valdytojo biurą; vyras visur jaučia priešiškas nuotaikas armėnų tautai. Turkas, senas šeimos draugas, aga Rifaatas Bereketas pataria jam nekišti nosies į valdiškas institucijas ir pažada nuvykti į Stambulą ir armėnus užtarti. Blogos nuojautos jau sklando ore, prasideda pirmosios armėnų deportacijos. Pastorius Lepsijus, vokiečių dvasininkas, stengiasi įtikinti karo ministrą Enverą Pašą sustabdyti armėnų trėmimus ir taip užbėgti lemtingiems posūkiams už akių. Bet įvykiai veja įvykius ir paaiškėja – kraujo upės nepavyks išvengti…
Автор: Evelin Ilves
Siin kaante vahel on kaheteistkümne aasta jagu arvamusi, mõtteid, hoomamisi, kogemisi. Need on minu isiklikud lood, millest saab kokku üks jupike elulugu. Tosina aasta jooksul on palju muutunud. Aeg, mil ma beebiga Mulgimaa metsade vahele kolisin, tundub väga ammusena. Küpsetasin leiba, kasvatasin roose ja hakkasin üles ehitama põlist Ärma talu, kus Toomase perekond oli 300 aastat elanud. Presidentuur polnud siis uneski minu tulevikuplaane ohustamas. Aga elu teeb ootamatuid käänakuid. Taluperenaisest tõsteti mind rambivalgusse ning mulle sai osaks unikaalne roll presidendi abikaasana. Püüdsin leida sellestki eneseteostust ja teenida oma riiki. Kasutasin mulle antud lava, et edendada heategevust, tervist ja tervisesporti, jagasin oma mõtteid meedias. Kuni väsisin vabaduse puudumisest ja vastutöötamisest ning sain aru, et inimene peab elama ka endale.
Автор: Kalle Muuli
“Kodanike riik” on justkui mõtteline järg Kalle Muuli varasematele raamatutele “Isamaa tagatuba” ja “Vabariigi sünnimärgid”, mis samuti räägivad Eesti poliitika lähiajaloost. Seekord keskendutakse Reformierakonna sünnile ja kujunemisele. Raamat algab erakonna vaimse eelkäija liberaaldemokraatliku partei asutamisega 1990. aasta märtsis ja lõpeb tänavu kevadega, mil peaministriks sai Taavi Rõivas. Autorile omases ühtaegu nii vahedas kui ka muhedas stiilis jutustatakse, kuidas tekkis mõte moodustada uus parempoolne erakond, mis loojate plaanides ei kandnud sugugi kohe tänapäeval nii tuntud ja ainumõeldavat nime. Selgub, milliseid kokkuleppeid ja järeleandmisi tuleb poliitikas nii mõnigi kord teha suuremate eesmärkide nimel ning kuidas pikka aega kavandatud poliitilised vangerdused vahel õnnestuvad, vahel aga võtavad sootuks ootamatu pöörde. Põnevat ja tempokat teekonda läbi 20 aasta toetavad faktirohked lisad ja ajaloolised fotod.
Автор: Ain Kaalep
„Kodu kõikjal kaasas“ sisaldab Ain Kaalep reisimälestusi alustades elust Soome allohvitserikoolis ning lõpetades kultuurireisidega Leetu, Armeeniasse, Aserbaidžaani, Jugoslaaviasse, Usbekistani, Tšehhoslovakkiasse, Tadžikistani, Venemaale, Saksamaale, Kuubasse ja muidugi Georgiasse. Mõned tekstid viivad lugeja võõrastesse maadesse ja kultuuridesse kaudsemaid radu pidi; näiteks Prantsusmaad kirjeldab Kaalep eelkõige Charles Baudelaire’i loomingu kaudu. Kõik lood on tihedalt läbi põimitud meenutustega kaasaegsetest kultuuritegelastest, võõrriigi võimust ja selle mõjust kultuurile ning eri maade ja rahvaste kirjandusest ja selle tõlkimisest.
Автор: Andrea Chapin
Mis toimus William Shakespeare’i eluaastatel, mille kohta me midagi ei tea? Mis siis, kui ta kohtas naist, kes muutis tema elukulgu alatiseks? Andrea Chapini julge ja paeluv esikromaan „Koduõpetaja“ loob kujutluspildi ühel William Shakespeare’i ajaloole kadumaläinud eluaastal asetleidnust. On aasta 1590 ja Katharine de L’Isle on rahul oma eluga Lufanwal Hallis Lancashire’is. Ta on ilus ja ääretult intelligentne. Tema jumaldatud onu Sir Edward, kes orvuks jäänud lapse oma perekonda võttis, on andnud talle hariduse, mida tüdrukutele tavaliselt ei võimaldatud. Nüüd lesena täidab Katharine oma elu lugedes ning nõbudele ja nende lastele seltsi pakkudes. Kõik see aga muutub, kui perekonna preester, kes mõisas salajasi katoliku jumalateenistusi pidas, jõhkralt mõrvatakse. Kuninganna Elizabeth jälitab väsimatult Inglismaa katoliiklasi ja Sir Edward on sunnitud maalt põgenema ning jätma Katharine’i perele rahutul ajal saatuse hooleks. Sel segasel ajal saabub Stratfordist uus koolmeister, jäme ja kiire taibuga häbematu flirtija, noormees nimega William Shakespeare. See tormakas koduõpetaja purustab kiirelt Katharine’i hapra rahulolu. Alguses kohutab mees teda, kuid kui ta õpib teda tundma kui poeeti ja pealegi andekat, hakkab nende suhe arenema ja peatselt leiab Katharine end kaelani sees nii Shakespeare’i värssides kui tema elus viisil, mis muudab teda alatiseks. Noore bardi pimestavast särast haaratuna mässib Katharine end tema võrku ja lükkab kõrvale inimese, kes järjekindlalt püüab tema südant võita. Selles Elizabethi aega üksikasjalikult tundvas, leidlikus ja haaravas romaanis, loos poeesiast, armastusest, kirest ja ambitsioonidest, on ühendatud nii elavad karakterid kui võrratu vestmisoskus. „Koduõpetaja“ on meisterlik ajalooromaan, mis seab Shakespeare’i isiksuse ennenägematusse valgusse. „Ajalugu ärkab ellu selles kaunilt kirjutatud romaanis noorest William Shakespeare’ist ja kirglikust intelligentsest naisest, kes poeedi elukulgu, rääkimata tema kirjutatust, igaveseks muutis.“ CHRISTINA BAKER KLINE, New York Times, Orphan Train „Koduõpetaja viskub kartmatult ajaloo suurima bardi kaardistamata eluaastasse ja annab meile uhke lehekülgi pöörama paneva pildi 1590. aasta Inglismaast ja valudes vaevlevast Tudorite dünastiast. Katharine de L’Isle, raamatu kangelanna, ei ole üksnes noore Will Shakespeare’i muusa, vaid igas mõttes tema õpetaja, kes kannustab ja õilistab tema värsse isegi mehele aru ja südame kaotanuna. Olin kütkestatud. Andrea Chapin on kirjanik, keda tuleb silmas pidada.“ PAULA McLAIN, New York Times, The Paris Wife „Meeleline ja mõistuspärane samal ajal, meelitab Andrea Chapini rübimine läbi Shakespeare’i ühe meile teadmata aasta lugema nii poeesia kui armastuslugude austajaid. Meeldiv lugemine.“ ELIZABETH GAFFNEY, When the World Was Young, Metropolis „Andrea Chapini haaravas esikromaanis Koduõpetaja peame tänama üht naist Lääne kirjanduse kujundamise eest. Kujutage ette Shakespeare’i muusat, elavat, arukat ja kaunist olevust, kellel on õnne mitte üksnes pälvida noore bardi tähelepanu, vaid ka arvustada tema luulet selle kirjutamise ajal. Meeldiv kirjanduslik debüüt.“ MARTHA McPHEE, Bright Angel Time, Dear Mancy „Meid kiusab alatasa küsimus – mis inspireeris Shakespeare’i tema parimat luulet kirjutama? Oma kütkestavas esikromaanis pakub Andrea Chapin hiilgava lahenduse: see oli eriline armulugu, mille jälgi on siiani näha Shakespeare’i võrratus erootilises poeemis Venus ja Adonis. Koduõpetaja on ääretult suur saavutus, milles Katharine’i ja Willi lugu lubab meil heita pilgu Shakespeare’i vaimu ja südame sügavustesse.“ JAMES SHAPIRO, A Year in the Life of William Shakespeare 1599
Автор: Erik Tohvri
Suurt töörahvariiki muust maailmast eraldav raudne eesriie oli pärast Stalini surma küll veidi praotunud, aga kuuekümnendate aastate keskpaiku sulgus see jällegi. Umbseks konnatiigiks muudetud ühiskonnas hakkas vaba mõtte puudus aina enam elu halvama, kuni saabus periood, mis hiljem stagna-ajaks nimetati.
 Stagnatsioon tekkis ka Raudikul nagu iseenesest – aastad möödusid, inimesed vananesid ja harjusid keelt hammaste taga hoidma. Elati pilvise taeva all, mis küll pidevalt vihma ei lahistanud, aga ka haruharva päikest näitas. Paraku sedagi mitte kõigile. 
Ja siis tuli pilvevarjust lootusekiir…
Автор: Aili Paju
"Unenäos oli suure kirjutuslaua taga istunud mees, kelle väljanägemine polnud üldse selline, nagu olime harjunud teda nägema viimati teleris või fotodel. Laua taga istus palju noorem, umbes neljakümneaastane kirjamees, tumedad lainelised juuksed kammitud üle pea. Tema ninal olid õhukesed metallraamiga prillid, nägin lohkuvajunud põski, ta tundus olevat kõhnavõitu, õigem oleks öelda, mees parimas kaalus. Tunne oli ülev, ma istusin vastamisi eesti vaimukultuuri tippu kuuluva inimesega. Ta oli küll välimuse järgi noorepoolne kirjanik, ent ta küsimustes tajusin mitte algaja reisikirjaniku, vaid küpse poliitiku haaret ja murelikkusega täidetud tõsidust. Järjekordne kinnitus, et füüsiline keha võib siinpool küll tegevuse lõpetada, aga inimhingede omavaheline suhtlemine, ka teispoolsusesse rännanutega ei lõpe kunagi." "Kohtumine Lennart Meriga" on Aili Paju pihtimus kevadest 2014. See on dokumentaalteos, kus põimuvad lüüriline loodustunnetus ja sotsiaalne närv. Teose teljeks on aga ere ilmutuslik unenägu, kus autor kohtus president Lennart Meriga ja vestles temaga teemadel, mis puudutavad eesti rahvast kõige sügavamalt.
Автор: Herve Recanati
Belle Ile en Mer on pisike saar Prantsuse Atlandi rannikul, mida pole märgitud enamikele kaartidele Eestis. Ometi teatakse sellel vaid 5000 püsielanikuga saarel, mis asub meilt vaadates Euroopa teisel serval, Eestit praegu väga hästi. Selle põhjus on surmapõlgav seiklus, imeline pääsemine ja liigutav teineteise leidmise lugu, mille kangelased on eestlased! See saaga algas juba 1978. aasta sügisel, kui keset tormist ööd ulgumerel leidsid teineteist uppuv Prantsuse purjekas ja Nõukogude-Eesti kaubalaev Mohni. Dramaatilise öö otsad sõlmiti kokku alles 31 aastat hiljem. Sellest odüsseiast raamat jutustabki…
Дальше

Категории